Mart Helme: Kõik need investeeringud rohepöördesse on selgelt korruptiivsed ja ka mõistusevastased

Hea Aivar! Tänud põhjalike selgituste jagamise eest! Ja loomulikult tänud minu kodufraktsiooni liikmetele asjalike küsimuste esitamise eest! Me saime nii mõnelegi asjale valgust heita. Kuna ma pean siin läbirääkimiste osas avaldama oma seisukohti ja arvamust käsiteldava teema kohta, siis ma ütleksin, et need küsimused ja vastused andsid mulle veel enam kinnitust nendele järeldustele, mis ma olen teinud ka seoses eelarvega tutvumisega.

Nimelt, järeldus on mul väga lihtne. Tegemist ei ole meil mitte niivõrd fiskaaldokumendiga, vaid tegemist on meil selgelt ideoloogilise dokumendiga, mille eesmärgiks on – noh, ma ei saa öelda, et need on investeeringud – rahastada, tihtipeale mul on selline tunne, et ka väga selgelt korruptiivsete tagamõtetega rahastada teatud valdkondi, eriti neid, mis puutuvad niinimetatud rohepöördesse ja Kliimaministeeriumi haldusalasse. Mul ei ole praegu hetkel võimalik tõendada, et need võivad olla korruptiivsed, aga need on mõistusevastased. Ja need ei räägi mingisugusest kokkuhoiupoliitikast. Need ei ole investeeringud, mis teevad Eesti inimeste elu paremaks, need on rahakulutamised, mis ei too tegelikult raha tagasi. Kõik need tuulepargid, kõik need päikesepargid, need tegelikult on tohutu raha uputamise valdkonnad. Ja paarikümne aasta pärast, siis kui needsamad inimesed, kes praegu neid otsuseid langetavad, on juba oma vahepealsed dividendid taskusse pistnud, enam ei vastuta selle eest, et tuleb neidsamuseid tuulikuid, päikesepaneele ja kõike muud utiliseerima hakata, et nad tegelikult ei ole taganud Eestile energeetilist sõltumatust, et nad tegelikult ei ole taganud meile piisavalt odavat elektrit, et meie majandus oleks konkurentsivõimeline. Ja see kõik on ideoloogiline.

Lugupeetud komisjonipoolne ettekandja ütles, et meiepoolsed ettepanekud on sedavõrd rahamahukad, et neid ei ole võimalik teostada. No mina ikkagi tsiteerin alati seda Briti või õigemini Inglise keskaegset riigimeest, kes ütles, et tark inimene oskab luua rohkem võimalus, kui ta eest leiab. Ja see on ka valitsuse ülesanne, luua rohkem võimalusi, kui ta eest leiab.

Kui me olime valitsuses ja praegune aseesimees oli peaminister, siis me ju liikusime edasi, ja ma arvan, et täiesti konstruktiivselt. Kui me oleksime oma valitsusega saanud jätkata, selle ka teoks teinud, maanteede väljaehitamise puhul niinimetatud PPP-projektidega. See oleks toonud erasektori raha majandusse ja oleks läinud, jaa, pikas perspektiivis, 30 aasta peale umbes mõnevõrra kallimaks, kui oleks olnud otsene riigipoolne investeering, aga see raha oleks hajunud pikkade aastate peale ja andnud juba võimaluse majanduses efektiivselt käivitada transpordiühendusi, kasutada riikidevahelist transporti, kiirenenud, odavnenud transporti majandusliku tulu saamiseks, maksutulude laekumiseks ja seega oleks see omanud selgelt positiivset tulemit ja oleks olnud tõepoolest käsitletav investeeringuna. Aga praegu teede-ehituseks raha ei eraldata, see ei ole piisav summa, et me saaksime teede-ehitusest rääkida. Nagu ma siin lugesin, kruusateede mustkatte alla viimiseks on täpselt 0 eurot. Ei saa ikka midagi parata.

Vanadel roomlastel oli ikkagi õigus, kui nad ütlesid, et kõik algab teest. Kui ei ole teed, ei ole liiklust, ei ole kaubavahetust, ei ole tulu, ei ole heaolu, ei ole arengut. Aga me teid ei ehita. Samal ajal, ja siin on nüüd see niisugune kohaliku ja eurobürokraatia kimäär, ehitame mingisuguseid Rail Balticu objekte, millede puhul võib ju juba praegu täiesti ilmselgelt kinnitada, et Rail Balticut ei sünni mitte kunagi. Seda raha ei tule Euroopast ja seda raha, nagu lugupeetud Aivar Sõerd ütles, ei ole meie oma eelarves ammugi nii suures koguses võtta, et see raudtee välja ehitada.

Samal ajal oleme me likvideerinud Pärnu ja Tallinna vahelise raudteeliikluse, ikka sellesama jutuga, et kohe tuleb Rail Baltic. Ei ole tulnud ja ei tule. Ma võrdluseks ütlen, et esimene Eesti Vabariik, vaene, Saksa okupantide ja punamadruste poolt paljaks riisutud riik, suutis juba 1920. aastate lõpuks välja ehitada kogu Eestit katva kitsarööpmelise raudtee võrgustiku. Kogu Eestit katva kitsarööpmelise raudtee võrgustiku! Vaene esimene Eesti Vabariik ilma igasuguste eurorahadeta, ilma igasuguste suurte utoopiliste plaanideta ühendustest Euroopaga, ühendustest Soomega ja nii edasi ja nii edasi, sest inimesed olid praktilised ja said aru, et nii regionaalpoliitika kui majanduse seisukohast on need liiklusolud, transpordiolud meie väikese riigi majanduse jalgadele tõstmiseks elementaarse tähtsusega. Seda siin eelarves ei ole. Ma ei räägi kitsarööpmelise raudtee ehitamisest, vaid seda, et visiooniga vaadata, kuidas majandus kasvaks, oleks konkurentsivõimeline ja tooks ka inimestele leiva laua peale ja seda mitte ainult Tallinnas ja Harjumaal, vaid ka nii-öelda ääremaadel, seda selles eelarves ei ole.

Mart Helme kõne on täismahus kuulatav videos!