Martin Helme: Lihula ausammas võeti suvalisel hetkel inimeste käest ilma igasuguse kohtuotsuseta

Martin Helme: "Liberaalidele meeldib hirmus palju rääkida õigusriigist ja Euroopa Liidus õigusriik on alati väga tähtis teema, kui on vaja mõnda liikmesriiki tümitada, kes ei ole sõnakuulekas. Õigusriigi teemat meil armastatakse. Mina näen küll, et me läheme liberaalse režiimi valitsemisajal õigusriigist järjest kaugemale, väga pikkade sammudega, ja vabadusi jääb järjest vähemaks. Parim konkreetne näide siin on viimasest ajast Lihula sambaga seotud. Nii nagu 20 aastat tagasi, trambiti jalgade alla inimeste õigused ja riik käitus põhimõtteliselt mafioossena. Nüüd on täpselt samamoodi juhtunud, et meil on valitsus, kes trambib jalgade alla kogu õigusriigi põhimõtte, trambib jalgade alla inimeste põhiseaduslikud õigused ja vabadused ja teeb, mis tahab. Ma tahaksin peaministri hinnangut siseminister Läänemetsa käitumisele ja ka politsei käitumisele, ja konkreetsetes aspektides. Eesti Vabariigi põhiseadus annab inimestele eraomandi puutumatuse. Seda on rikutud, kui võeti ära Lihula ausammas suvalisel hetkel inimeste käest ilma igasuguse kohtuotsuseta, ilma igasuguse korraliku protseduurita. Inimestele antakse põhiseaduse järgi arvamusvabadus ja südametunnistuse vabadus, me kõik võime arvata ja väljendada seda, mis me Sinimägede kohta või 40ndate aastate kohta tahame. Seda ei saa ja ei tohi keelata. Ja kolmandaks loomulikult süütuse presumptsioon. Kui politsei tuleb ja hakkab inimesi karistama selle jutuga, et me arvame, et te kavatsete mingit seadust rikkuda, siis selle asja nimi on mõtteroim ja see rikub põhiseaduses ettenähtud süütuse presumptsiooni. Võimu on kuritarvitatud, seadusi on rikutud politsei ja valitsuse poolt, ja ma tahaksin peaministri hinnangut sellele, mis toimus."

"Ei, põhiseadus ei ole meile mitte lihtsalt südamelähedane – põhiseadus on täitmiseks. Ja põhiseadust peab täitma ka valitsus ja põhiseadust peab täitma ka politsei. Nii et selles mõttes see südamelähedus ei puutu asjasse siin võib-olla isegi praegu.

Kõik on seaduste ees võrdsed – paragrahv 12. No ei ole ju! Mitte keegi ei võta maha pronkssõdurit, millel on nõukogude totalitaarse režiimi sümbolid peal. Ei ole seaduste ees võrdsed – on võrdsemad. Ja antud juhul valitsus kasutab, kuritarvitab paragrahvi 1511 karistusseadustikus, mis meile siin Riigikogus müüdi maha jutuga, et nüüd me saame hakata takistama Georgi lintide ja z-tähtede ja pronkssõduri juures pidutsemisi. Sellega mindi nende inimeste mälestuse kallale, kes takistasid z-märgi ja Georgi lintidega sissetungi Eestisse. Täpselt vastupidist kasutust leidis see paragrahv sellele, mida meile siin müüdi.

Nüüd, milliseid üldiseid huve siis rikub see, kui me mälestame Eesti Vabariigi järjepidevuse kaitsjaid ja Eesti territooriumi kaitsjaid 40ndatest? Millist üldist huvi see rikub? Millist rahvusvahelist kuritegu see õigustab ja toetab? Kui Eesti viimane legitiimne peaminister Uluots kutsub Eesti mehi Eestit kaitsma, siis millist rahvusvahelist kuritegu see toetab? Siin on teil kõik sassi läinud. Kõik on sassi läinud. Peale selle, et te ei kohalda mingit võrdset kohtlemist ja rikute jälle seda paragrahvi ka, mida te mulle siin tsiteerisite, siis te kohaldate teisi paragrahve valikuliselt ja rikute inimeste põhiõigusi.

Ja mul on ikkagi küsimus, et mida te võtate ette sellise siseministriga, kes niimoodi käitub?"

Rain Epler: "Nüüd oma viimases vastuses te hakkasite inimesi päris korralikult eksitama. Te hakkasite rääkima sellest koosolekust, mis toimus ja kus inimesed kogunesid. Seal käis politsei kohal ja keegi politsei sõnul kasutas seal natsisümboolikat. Aga see ei puutu tegelikult üldse selle ausamba konfiskeerimisse. See ausammas on koopia 2004. aasta sambast, mis praegu asub muuseumis, ja selle samba kohta omal ajal telliti ekspertiis Tartu Ülikoolist. Seal on väga selgelt öeldud, et sümboolikat sambal ei ole. Nii et see teie jutt praegu sellest, kuidas 1. septembril ikkagi rahvakogunemine toimus ja seal keegi kasutas sümboolikat, tegelikult sellesse sambaloosse ei puutu.

Teine on see õiguslik aspekt. Martin Helme siin juba puudutas seda, et kui see seadus siia saali toodi, siis räägiti vajadusest punasümboolikat kõrvaldada. Aga nüüd on mindud kõrvaldama ausammast, mis on püstitatud Eesti sõjameestele, kes on võidelnud Eesti vabaduse eest. Ja kusjuures on mindud seda kõrvaldama, ma ütleksin, sellise põhjusega, kus keegi kusagil eeldas mingisugust mõtteroima. Pretsedendina on see nüüd selline asi. Kas meil hakkabki olema nii, et – olen see mina või teie – sõidame kuskile, pagasiruumis võib olla midagi, võib ka mitte olla midagi, ja politsei niimoodi eelduse pealt saab kas midagi konfiskeerida, peatada, võib-olla meid koguni viia kusagile vestlusele? See kõlab nagu jutt ühest vanast ulmeraamatust, mis hakkab muutuma meie elu tegelikkuseks. Rääkige natuke ikkagi veel korra lahti, mis õigustab selle ausamba konfiskeerimist, ja mitte ärge õigustage seda tagantjärele ilmnenud asjaoludega kusagil koosolekul või mujal."